04.2009 arhiiv
April 30th, 2009
Ãœle viie kuu kohtusid taas silmast-silma nõbud Etta ja Albert. Vanusevahet on neil täpselt pool aastat, aga kasvuvahet eriti ei olegi – Etta on küll veidi pikem, aga Albert jällegi priskem:
Gustav haaras oma õe ja tädipoja rõõmsalt jõulisesse embusesse, millest viimased küll eriti vaimustatud polnud:
Siis aga hakkas Gustav Allut miskipärast pelgama ja otsustas teda luurata ohutust kaugusest diivani tagant:
Gustavi suur sõber onu Tauno proovib, kuidas kaks last kätte istuvad:
April 30th, 2009
Pea kuus aastat tagasi pani “ilma-onu” paari tema vanemad, nüüd on tõmmu jumega kuulsust kogunud endine telenägu Ettale iidoliks:
April 30th, 2009
Kui koos on suurem seltskond lapsi, kipub möll ühel hetkel ikka üle kriitilise piiri paisuma. Kui vanematel on samal ajal vaja näiteks süüa teha, siis tuleb appi “seltskonna surm” ehk telekas. Shreki-multikas võtab vähemalt paariks minutiks kõik lapsed enda õnge:
April 25th, 2009
Täna oli õhk lõpuks kevadest paks. Tited said üle kahe päeva jälle õue ja tõhusalt päikese käes oma nohuseid ninasid soojendada. Talvepimedusega harjunud silmade kaitsel on abiks moodne päikeseprill:
Kui tõeline nõukogude daam sobitas kingade juurde sama tooni kilekoti, siis emme väikese aiandusabimehe Gustavi uus kastekann (nagu ka ülejäänud aiatöökomplekt) on täpselt toon-toonis tema päikeseprillidega:
Kui Gustav tuppa pikemale lõunaunele läks, kasutas Etta juhust ja pääses teist korda löögile kiigele:
Seejärel võis lihtsalt keset hoovi peesitada:
April 25th, 2009
Muljetasime ühel päeval teise Etta emaga, kuidas meie “number kahed” on täielikus sõltuvuses oma vanemast õest ja vennast (vastavalt siis ühel Ettal Marta ja teisel Gustav). See vanem laps tundub neile kohati isegi suurem iidol kui ema. Ainuke vahe on selles, et kui väiksem Etta paistab oma suure õe jälgedes tahtvat kõiki asju võimalikult kiiresti järele teha, siis meie omale meeldib oma venda distantsilt imetleda ja ka muus osas asju omas tempos võtta ja pingutamise asemel pigem niisama tshillida. Ja kuigi on muidugi jube kahju, et teine laps saab ebaõiglaselt vähe vanemate tähelepanu, on tal pidevalt keegi teine peaaegu omasugune kõrval, kes annab kõiges eeskuju. Samas ei saa me ju iial teada, millised oleks nende “number kahtede” tegelikud eelistused, kui vanemad õed-vennad neid oma tahtmiste järgi pidevalt ei suunaks ja kujundaks. Peres, kus on kaks või enam samasoolist last, on maitsete ühtlustumine ilmselt palju loomulikum kui peres, kus kasvavad erisoost lapsed. Igatahes on põnev, kas ja millal hakkavad Ettal tekkima tüdrukute mängud ja huvid – või hakkab ta hoopis mõnuga autodega põristama ja vennaga võidu wii-mänge täristama?
Näiteks kui nad nüüd jälle olid tõbised ja emme lubas Gustavil tunnikese “suurt wii-mängu” mängida, siis pea terve selle aja istus Etta lihtsalt venna kõrval ja elas keskendunult kaasa:
April 23rd, 2009
Taimeinspektor Gustav vaatas üle, kuidas onude Tony, Simon’i ja Nick’i istutatud magus kirss “Must Leningrad” kasvab. Igatahes pungad on küljes, äkki hakkab tänavu veel õitsema ja viljagi kandma?
Etta aga teab, et mitte miski ei aita paremini kasvada kui üks magus uni. Nii ta ongi siis käepäraste vahenditega endale keset elutuba mugava aseme meisterdanud ja laseb soodsalt leiba luusse (olles küll alles äsja õues paar tundi pikutanud):
April 22nd, 2009
Ühel hommikul lasteaias ütles kasvataja, et Gustavil on tähtede ja numbrite peale kuidagi eriti ergas taip. Tähtede osas on kindlasti veel arenguruumi kõvasti, aga numbritega on tal tõesti omamoodi lähedane suhe.
Ãœhest kümneni numbreid ära tundma ja seejärel neid peast järjest üles lugema õppis Gustav juba kaheselt. Vahepeal oli üks lühike periood, kus ta üritas hakata kümnendeid omandama ja siis tekkis ootamatult mitu takistust. Esiteks luges ta ikka jaapanlaste kombel paremalt vasakule (nagu muide ka tähti): 43 on “kolm ja neli – kolm’kend neli!”. Teiseks ei saanud ta kuidagi aru, et kui 23 on kakskümmend kolm, siis miks 13 ei ole “ükskümmend kolm”, vaid on kolmteist.
Viimasel ajal läheb numbrite loetlemine juba üsna sujuvalt. Üks viimaseid kuumimaid trende on numbrite loendamine sõrmedel: 25 juures tõstetakse elavalt zhestikuleerides ühel käel kaks ja teisel viis sõrme. Ja muidugi enda vanusest rääkides tõstab ta kohe sujuvalt kolm sõrme püsti. Seda trikki olevat talle õpetanud papa, väidab noor teadur ise.
Isegi maasikaid nosides peab Gustav need esmalt üle lugema ja saadud skoori ka näppude peal kuvama:
Numbritest rääkides kipub jutt üldse suuremaks targutuseks kätte minema:
Kokkuvõttes on Gustav siiski ühest äärmusest teise kalduv üliaktiivne väikelaps, kes omandab hoolega ka roppusi ja teeb mõnikord mõnuga lihtsalt mõttetuid häälitsusi. Eriti akuutse juhtumi puhul on meil issi poolt väljamõeldud uue kasvatusmeetodina kasutusel viis saata ta sauna kõiki neid koledusi endale ette lugema ja seeläbi “sisemiselt puhastuma”. Igatahes mõnikord ta juba ise teatab, et “ma tahaks nüüd sauna minna!” ja ilmselgelt ei mõtle ta selle all soovi leilitamis- või pesemisprotseduure alustada:
April 22nd, 2009
Meie muidu edukas hambaarstilkäik on nüüd paar nädalat hiljem saanud omamoodi ootamatu tagajärje. Nimelt vaatab Gustav suure huviga tädi Kaja poolt kaasa antud lõbusaid hambaraamatuid, mis on mõistagi sponsorite toodang. Kui Blend-a-Medi raamatu puhul on Gustavil alati hea meel tuvastada “minu hambahari!” ja “minu hambapasta!”, siis veidi keerulisem on lõbusa Orbiti-poisi seiklustest pajatava brozhüüriga. Oleme talle seni rääkinud, et nätsu söövad ainult täiskasvanud ja see selgitus on seni olnud piisav, aga nüüd nõuab järjepidevalt nätsu.
Täna saigi siis suure lunimise peale esimest korda närimiskummi(t) proovida. Emme pani endale ka ühe padjakese suhu (ei ole kindel, kas ikka oli tegu Orbitiga, pigem vist mitte) ja seletas põhjalikult, et seda tohib ainult närida ja mingil juhul ei tohi alla neelata. Alguses oli Gustav veidi segaduses:
Siis hakkas see meeldima. Gustav näris isukalt, kuni – nagu karta oligi – võis näha tema kõrisõlme lõnksatamas. Küsimuse peale, kas ta neelas selle nüüd alla, raputas ta järjekindlalt oma moosinäolist pead:
Loomulikult oli suu tühi, mis tühi ja Gustav ise ka veidi kohkunud:
April 22nd, 2009
Etta sai esimest korda (Marta vanad) botikud jalga ja uue komma selga (jälle Marta jagu) ning võis nüüd ka võrdsena liivakastis koha sisse võtta. Gustav saabus kohe suure käraga sündmuskohale ja asus nagu vanaperemees muiste Ettat sel puhul pidulikult kättpidi tervitama:
Esialgu jälgis Etta suurema venna tähtsat asjatamist aukartliku võõristusega:
Kuid õige pea sukeldusid mõlemad tõsisesse kaevetöhe:
Väike tähelepanek ka mõeldes Etta sünnipäevalistele: meie liivakasti kaunid plastmasslabidad ja eriti -ämbrid on õues talvitumisega õite nigelaks jäänud ja osad koguni iseenesest ribadeks kulunud…
April 20th, 2009
Kaks nädalat veel ja Etta saab välja imiku-east ja hakkab ametlikult väikelapseks;) Kuigi tehniliselt võttes ei ole meil enam kuu aega imikut olnud: daam sööb päeval pea sama toitu, mis teisedki, vaid enne ööunele minekut keerab naha vahele pudeli (või kaks) piimasegu, mille peale magab notina hilise hommikuni.
Väike arenguraport meie napilt alla-aastase kohta:
Liigub toe najal seistes ringi, vajadusel hoiab end kinni ühe käega. Suus on neli hammast ja veidi rohkem sõnu. Viimane menukaim sõna on “ksssu”, mille saatel osutatakse näpuga akna taga passivale kassile, aga ka igale muule põnevale tundmatule liikuvale objektile. Ulatab pusletükke ja klotse ning ütleb iga kord rõõmsalt noogutades hoolega “aitäh!”. Ãœle kõige meeldib talle igasugune muusika, mille saatel hakkab kätega vehkima ja kaasa ümisema. Ãœhel päeval avastas emme kõrvarõngad (emme kõrvast), mida jälgis lummatult mitukümmend minutit, ise ainiti korrates: “tlll-tlll”.
Eile käis Etta mamma abiga ka esimest korda potil. Tulemus oli küll edukas, kuid päris potitreeninguid me veel siiski ei alusta.
Etta kodune mõõdupuu, jõehobu, on jäänud tõeliseks könniks, kes saab aeg-ajalt korralikult klohmida. Eks Ettal ole ju ka vaja endast väiksemat, kellest ennast tugevamana tunda, kuna teda ju omakorda tuuseldab suur vend. See teema on teatavasti juba ammugi valmi valatud looga Päitsikust ja Punikust, kus kangem rusub kehvemat ja kehvem – jälle kehvemat:
